TTÜs on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Peaminister Jüri Ratas rõhutas oma TTÜ-s peetud loengus tehnikaülikooli vilistlaste tähtsust Eesti riigi arengus
6. märtsil pidas peaminister Jüri Ratas Tallinna Tehnikaülikoolis külalisloengu riigi- ja haldusreformist, milles keskendus senistele ning edasistele sammudele, nimetades reformi eesmärkidena mõistlikumat, demokraatlikumat ja säästlikumat riigivalitsemist.
Oma avasõnades rõhutas peaminister Ratas, et meie praeguse Eesti vabariigi olemust on väga palju kujundanud just tehnikaülikooli vilistlased. „Väga palju meie era- ja avaliku sektori võtmeisikutest on tulnud siit, minugi alma mater’ist. See näitab TTÜ sügavat jalajälge meie riigi arengus ning TTÜ on Eesti ühiskonnas väga tugev märk. Mul on ka praegu väga hea meel tänada Tallinna Tehnikaülikooli siit saadud kõrghariduse eest, mis on toetanud mind kogu elu.“
Loengut sisse juhatades sõnas rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, et Jüri Ratas on üks kahest Eesti vabariiki juhtinud Tallinna Tehnikaülikooli vilistlasest – teine on Tiit Vähi: „Jüri Ratas ei ole mitte ainult vilistlane, vaid lisaks bakalaureuse-ja magistriõpingutele on ta siin pidanud ka õppejõu ametit.“
Rektor Aaviksoo küsimusele tasuta ja tasulise kõrghariduse kohta vastas peaminister Ratas, et riik püüab kõrgharidusse kindlasti rohkem panustada. „Meil on täna kaugõppes ja eksternõppes väga palju neid, kes maksavad ise oma õpingute eest. Me ei saa öelda, et tasulist õpet Eestis ei ole. Kui räägime bakalaureuse- või magistriõppest, on praegu riigi eelarvestrateegia arutelude eel õige hetk küsida, kas riik näeb võimalust kõrgharidusse rahaliselt rohkem panustada? Ma ei arva, et tasulisele kõrgharidusele üleminek oleks õige tee, kuid ehk leiame võimalusi tõsta siinkohal selle tootlikkust ja efektiivsust.“
Peaminister Jüri Ratase külalisloeng keskendus neljale teemale: haldus- ja maavalitsuste reform, riigireform rõhuga teenuste korrastamisele ja tugiteenuste tõhustamisele, samuti riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimine ning riigimajade projekt.
Haldusreformi laiemateks eesmärkideks on mõistlikum, demokraatlikum ja säästlikum riigivalitsemine. Samuti tasakaalustatum kohalik ja regionaalne areng.
Loengus sai sissevaate ühinemisläbirääkimiste taustast ning erinevate omavalitsuste liitumise iseärasustest. Peaminister meenutas raskeid vaidlusi Saaremaal, kus lõpuks leiti konsensus argumendiga, et see on saare jaoks parim lahendus. Huvitava juhtumina tõi ta välja Setomaa valla, kus omavalitsuse eri osadel ei ole omavahel maismaal otsest ühendust.
Riigireformi puhul oli oluline teenuste tõhusam korraldamine: koolivõrgu korrastamine on kindlasti üks haldusreformi tuumikküsimusi. Peaminister Ratas rõhutas ka riigipalgaliste töötajate ning avaliku sektori struktuuride Tallinnast väljaviimise tähtsust, kus võtmeküsimuseks on kaugtöö.
Loengu lõpetuseks tutvustas Jüri Ratas riigimajade funktsiooni – neis osutatakse avalikke teenuseid ning neis paiknevad koos mitmed riigiasutused või riiklikud organisatsioonid.
Kuulajate küsimused keskendusid maakondades toimuvatele, näiteks päriti, milleks on vaja maakondi, kui võiks olla 79 kohalikku omavalitsust, samuti päriti omavalitsusliitude rolli kohta ning ühistranspordi korraldamisel sõidujagamise teenuse kasutamise võimalust.
