Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
TTÜ100 Satelliidi tutvustus
Missioon
TTÜ100 satelliidi põhiline missioon on Maa seire ja sellega seonduva tehnoloogia demonstratsioon. Selleks on satelliidil kaamerad, pilditöötlus ja side maajaamaga. Kaameratena kasutame RGB kaamerat, mis näitab meile nähtava valguse värvilist pilti, ja NIR kaamerat, mis näitab lähi-infrapuna spektri infot. NIR on tehniliselt oluline taimestiku ja kliima monitooringuks. Pilditöötlus teeb satelliidil kindlaks, kas pilt õnnestus – ega ei ole liiga pilvine – ja valmistab pildi ette allalaadimiseks.
Side maajaamaga
Side maajaamaga toimub kahel viisil – 435 MHz sagedusel ja 10.5 GHz sagedusel. 435 MHz toimub kahepoolne side – satelliit saadab oma põhiandmed, infot alamsüsteemide seisundi kohta, maajaam saadab omakorda vastu info järgmise missiooni jaoks – millest järgmisena pilti teha ja millist katset järgmisena käivitada. 10.5 GHz sagedusel on võimalik alla laadida suuremat infokogumit – näiteks pilte. Andmeside kiirus ei ole piisavalt suur, et saaks valimatult kõik pildid alla laadida, seetõttu peab satelliidil olev pilditöötlus süsteem otsustama, millised pildid on väärtuslikumad ja millised jätta järjekorras tahapoole.
Satelliidi sideprotokoll: AX 25.
Teaduskatsed
Lisaks Maa seire missioonile on satelliidil veel olulised teaduskatsed: arvutustehnika tõrkekindluse katse ja optilise side katse.
Andmeside tõrkekindlust katsetatakse ümber-programmeeritaval FPGA-kiibil. Sellel kiibil saab realiseerida erineva konfiguratsiooniga riistvara. Kosmos ei ole tava-elektroonikale väga sõbralik koht – päikeselt tuleva kiirguse tõttu tekivad mälus tihti juhuslikud biti muutused. Neid muutusi peab arvuti mälus ja ka protsessoris avastama ja vigu parandama. TTÜ100 satelliidil proovitakse erinevaid uusi protsessori-arhitektuure ning mõõdetakse kui kindlad nad on juhuslikele biti muutustele.
 | Optilise side katse jaoks on satelliidile paigaldatud LED’id ja laser-dioodid. Satelliit suunab need Eestist üle lendamise ajal Maa poole. Maajaama juhtiv meeskond püüab samal ajal teleskoobiga satelliidi liikumist jälgida. Kui satelliit vilgutab LED’e ja laserdioode, on võimalik teleskoobiga neid Maalt näha. Nii saab optiliste vahenditega satelliidilt infot maale saata. Distantsiks satelliidi ja maajaama vahel on vähemalt 500km, seega on väikese satelliidi saadetud optilist signaali raske püüda. Kui maajaamas teleskoobi külge ehitatud sensorid aga näevad LED’ide ja laser-dioodide vilkumist, saab seda info edastuse kiirust tõsta kuni maksimaalse mõõdetavani. Selliselt hindab TTÜ satelliidi meeskond optilise andmeside erinevaid mooduseid ja püüab vastata küsimusele – kas orbiidilt maale saadetud optiline signaal on parem teha koherentse valgusega – ehk laseriga – või mittekoherentse valgusega – ehk LED’idega. |
| ISU Programmi direktori professor Chris Welchi intervjuu | Vaata TTÜ Mektory Satelliidiprogrammi teostatavuse analüüsi, uuenenud tehnilise konseptsiooni ja graafilise mudeli ürituse kokkuvõtet, lisaks ka projekti uute partneritega, AS Telegrupp ja CGI Eesti, koostöölepingu sõlmimist |