Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Prof Tammeti intervjuu Facebooki turvalisusest, andmete kättesaavusest ja nende töötlemisest
Allikas: Novaator, 21.märts 2018
Autorid: Allan Rajavee, Marju Himma
Kuigi Facebookist kasutajate andmete kättesaamine nõuab tehnilisi teadmisi, pole see ületamatult keeruline, selgitas TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet. Ta on seda õppe- ja teadustöö eesmärgil ka oma magistrandiga proovinud, kuid mitte reaalselt andmeid alla laadinud.
Briti firma Cambridge Analyticaga seotud Facebooki kasutajate andmete allatõmbamine ja kasutamine sihitud mõjutamistegevuseks on tekitanud arutelu selle üle, kui lihtne või keeruline ja kui seaduslik on inimeste andmete kättesaamine sotsiaalvõrgustikest ja laiemalt internetist.
Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteaduse instituudi võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammet ütleb intervjuus, et inimeste laikide ja postituste jagamise infost piisab nende kategoriseerimiseks ja siis sihitult mõjutamiseks.
Suurandmete põhjal reklaami ja mõjutuskampaaniate tegemine sotsiaalmeedias on turundajatele olnud tegelikult juba üsna tavaline tööpraktika aastaid. Mille poolest Cambridge Analytica juhtum nendest erineb?
Üks suurim vahe on selles, et neid õnnestus tõmmata väga paljude inimeste postitused ja like’d Facebookist alla, väidetavalt 50 miljoni või rohkema ameeriklase info.
Seda on tavalisel turundajal päris raske teha. See nõuab suuremat pingutust ja rikub põhimõtteliselt ka Facebooki reegleid, mida seal võib teha.
Aga see on tehniliselt tehtav ja me oleme katsetanud ülikoolis ühe magistrandiga paar aastat tagasi, kuidas see välja tuleb. Magistrant sai hakkama programmiga, mis tõmbaski alla andmeid sadade kaupa.
Oli näha, et kui rohkem pingutada, siis saaksime umbes poolte Eesti inimeste Facebooki info alla tõmmata, aga meie muidugi seda ei teinud.
See ei ole väga keeruline. Aga harilikud turundajad üldiselt ka ei püüa seda teha.
Mida nende andmete põhjal saab kasutajate käitumisest välja lugeda?
See on järgmine väga huvitav küsimus. See sõltub sellest, mida sa otsid ja mismoodi sa tahad inimesi kategoriseerida.
Üldiselt tehakse seda, et kategoriseeritakse inimesi selle järgi, mis on talle oluline.
Näiteks selle sama vabariiklaste ja Trumpi puhul vaadati, kas on oluline haridus, kas on oluline relvakandmise keelamine ja kõik sellised küsimused, mille alusel saaks sellele vastavalt suunatud asju.
Inimese kategoriseerimine on omaette teadus, et seda tõhusalt teha.
Selleks ei ole vaja küsitlusi teha, piisab vaid sellest, kui vaadata, mida laikis, mida postitas ja mida jagas. Aga see analüüsitöö on päris suur ega ole lihtne.
Tegelikult kogub sotsiaalmeedia ka palju teisi andmeid, näiteks kasutajate geograafilise liikumise ja erinevate testide kaudu eelistuste kohta. Milliseid viise on teile veel teada, kuidas kasutatakse sotsiaalvõrgustike suurandmeid?
Peale selle sotsiaalvõrgustiku on ka sinu Google’i otsingud. Kui vaatad, mida Facebook sulle pakub, siis seal on tihtipeale reklaami, mis ei tule mitte Facebooki kategoriseeringust, vaid viimastest Google’i otsingutest.
Mingisugune infovahetus nende ettevõtete vahel tehniliselt toimub, kuid on väga keeruline öelda, mismoodi see täpselt on.
See on täiesti universaalne ja valdav asi, mis toimub igas suunas. Isegi kui sa paneksid oma Facebooki konto kinni, siis Google’i kontot sa ikka kinni ei pane. Ja Google suudab sulle ikkagi reklaami teha.
