Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
TTÜ muuseumi ajaloost
TTÜ muuseumi alguseks loetakse 22. märtsi 1971. aastal, mil ilmus “TPI rektori käskkiri TPI muuseumi teadusliku nõukogu moodustamise kohta”. Muuseum avati 1971. aastal Tallinnas Laial tänaval – majas, kus asus TTÜ õpikute raamatukogu. Muuseumi tollane tegevus toimus juhataja Aime Roose eestvõttel ning 1973. aastal korraldati esimene näitus Mustamäe raamatukogu koridoris. Eksponeeriti fotosid ja dokumente TPI ajaloost, mille tarvis telliti ekspositsioon tollaselt kunstikombinaadilt ARS ja see saadi valmis TPI 50. aastapäevaks. 1. oktoobril 1986 avati väljapanek kogupinnal 92 ruutmeetrit. Samal ajal oli põhifondi majutamiseks muuseumi kasutada 16-ruutmeetrine ruum. Reklaami ja turundustööd tolleaegsele muuseumile ei tehtud.
Omandireformi käigus tagastati 1993. aastal hoone endisele omanikule ja muuseum koliti Raja tänavale kolmetoalisse korterisse, kus tegutseti veel mitu aastat. Kogu selle aja jooksul oli muuseumi fond kasvanud ning jõudnud juhataja Peep Sillaotsa ajal ligi 19 000 ühikuni, millest üle 11 000 moodustasid fotod alates tsaariajast. Paraku viisid uued kehvad tingimused selleni, et muuseum sisuliselt hääbus ning TTÜ ajalugu kajastav kultuuripärand leidis järgneva kaheksa aasta jooksul koha kastides ja karpides.
TTÜ 90. aastapäevaga seoses valmis 2008. aastal uus raamatukogu, kuhu esimesel korrusel pidid tulema raamatupood ja Swedbanki kontor. Kuna aga algas masu, muutusid mõlema asutuse plaanid ja ruumid jäid tühjaks. TTÜ raamatukogu poolt tuli idee muuseum taaselustada, kuid esialgse kontseptsioonina ainult ühes saalis, vitriinidesse välja pandud muuseumi varaga. TTÜ muuseum taasalustas tegevust 2009 aastal.
Vastavalt TTÜ nõukogu otsusele nr 83 17.06.2014 on muuseum alates 1. juulist 2014 kultuuri- ja haridusasutus Tallinna Tehnikaülikooli Muuseum. Muuseum on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, registrikood 74002635.
Tänaseks on muuseumi käsutuses 350 m2 näitusepinda, näitusesaal ja galerii ning 43 m2 hoidla jaoks, mida aga on selgelt vähe. Säilitada on võimalik peamiselt väikekraami, mille jaoks on olemas spetsiaalsed sahtlid ja riiulid. Suuremad objektid peavad läbi ajama ajutise asukohaga.
Tänase TTÜ muuseumi üheks eesmärgiks on aidata suurendada inseneride järelkasvu. Selle eesmärgi rakendamise eest seisab muuseumi direktor Liia Rebane, kes töötab muuseumis alates 2009. aastast. Muuseumikogude üle peab arvet ja omab igakülgset informatsiooni muuseumi peavarahoidja Ave Tarvas. Muuseumi suhtlust sihtrühmadega ja muuseumi teenuste turundamist korraldab turundusjuht Tiina-Maria Vint. Muuseumi haridusprogrammid valmivad koostöös ülikooli teadlastega.
Esimene uue TTÜ muuseumi näitus “Vulkaan – looja ja hävitaja” avati galeriis Futurum 2010. aastal ning sellega kaasnes kohe suur õnnestumine. Näitus tõi Eesti Muuseumide aastaauhinna – Muuseumiroti. Galerii avanäituse ajendajaks oli dramaatiline Eyjafjallajökulli purse Islandil. Väljapanek kajastas vulkaanide olevikku ja ajalugu ning tutvustas vulkaanilise tegevuse tulemusel tekkinud kivimeid.
Muuseumi teine osa avati detsembris 2011. Esimeseks Suure Saali näituseks sai „Mehaanika", mis oli avatud 2013. aasta lõpuni. Valjapanek oli seotud mehaanikateaduskonna ajalooga ning andis hea ettekujutuse sellest, millega teaduskonnas tegeletakse. Väljapanek oli mõeldud maksimaalselt interaktiivsena. Muuseumi külastajatel olivõimalik ise paljude eksponaatide juures kaed külge panna, näiteks mängida trips-traps-trulli robotiga.
Teine näitus galeriis Futurum "Metamorfoosid - putukadputukadputukad", oli järjekordne õnnestumine. Näitus oli esitatud kindlas võtmes, mismoodi on putukad inspireerinud insenerimõtet ning kuidas toimib valdkondade vaheline side. Putukanäitusele olid kaasatud kunstnikud: näha sai Jaan Toomiku sotsiaal-psühholoogilist videot “Jaanika” ja Soome Pohjakonna OY esituses eelmise aasta PÖFFil tähelepanu äratanud lühifilmi “Putuka surm”. Näitus pälvis Muuseumirott 2012 nominendi tiitli.
2013. aastal avatud galeriinäitus jätkas traditsiooni ning "Eesti jälg kosmoses - kosmose jälg Eestis" hinnati Muuseumirott 2013 nominendi tiitli vääriliseks. Näitusele on kokku kogutud Eesti ja eesti teadlaste, inseneride ning ettevõtete panus kosmoseuuringutes ning seda kõike eksponeeritud. Näitus valmis kahe muuseumi koostöös - TTÜ muuseum ja TÜ muuseum, kus Tallinna osa keskendub olevikule ja tulevikule ning Tartu osa minevikule. Kokku saadakse näituse ajendiks olnud kuupsatelliidi juures- ESTCube-1.
2014. aastal valmis Suure Saali teine näitus "Eesti energeetika". Energeetika teaduskonda tutvustav näitus ei piirdu kaugeltki ainult TTÜ saavutustega, vaid näitusel saab selgeks lugu, kuidas meile nii lihtsa lülitivajutusega, läheb pirn põlema ning milline suur töö selle taga on. Algab kõik ressurssidest, edasi saab teada ülekande kohta ning lõpetuseks saab targemaks ka tarbimise ja kokkuhoiu teemadel. Loomulikult ei piirdu Eesti energeetika vaid elektriga, vaid sarnane lugu on näitusel nähtav ka soojusest.
Ühe traditsioonilise üritusena tuleb mainida ka iga-aastase Muuseumiöö üritusi, mille koordinaatoriks on TTÜ muuseum. Muuseumi traditsioonilisteks partneriteks sel üritusel on TTÜ mäeinstituut, TTÜ energeetikateaduskond, TTÜ Tehnoloogiakool, FS Team Tallinn, Robotiklubi ja Tallinna Tähetorn. Viimasel muuseumiööl külastas TTÜ linnakut enam kui 3000 muuseumisõpra, mis näitab väga suurt kultuurivajadust siinses piirkonnas.
Hea huviline! Tule ka sina ja külasta TTÜ muuseumi.
Artiklid
Artikkel Inseneerias "Tallinna Tehnikaülikooli muuseum ajakeerises" Mati Feldmann, detsember 2011